Miks on nad asendamatud?
Oomegad on polüküllastamata rasvhapped, mis on meie organismile vajalikud erinevate bioloogiliselt aktiivsete ühendite loomiseks. Asendamatuteks nimetatakse neid seetõttu, et organism vajab neid, kuid ei suuda neid ise sünteesida. Seetõttu peame neid saama igapäevasest toidust. „Headeks rasvadeks“ nimetatakse oomega-3- ja oomega-6 rasvhappeid. Kuigi nad on kõik oomegad, on nende mõju ja tähtsus inimorganismile erinev.
Erilisi oomega-3-rasvhappeid – EPA (eikosapentaeenhape) ja DHA (dokosaheksaeenhape) – leidub rikkalikult külmaveekalas, eriti skumbrias, tuuni- ja lõhekalas, atlandi heeringas ja forellis. Need rasvhapped kindlustavad kalade rakumembraanide vedela oleku madalal temperatuuril. Tursamaksaõli hinnatakse kõige suurema EPA ja DHA rasvhapete koguse tõttu.
Oomega-6-rasvhappeid leidub sojas, maisiõlis ja mõnes päevalilleõli sordis. Neid on soovitatud tarbida mõõdukalt, sest pole tõendeid, kas rohke tarbimine on tervislik. Hapete puuduseks on see, et need kipuvad oksüdeeruma ja muutuvad selle tõttu kahjulikeks.
Oomega-3-rasvhapped:
Taimedest:
• ALA- α-linoleenhape;
Kalast:
• EPA – eikosapentaeenhape;
• DHA – dokosaheksaeenhape
Oomega-6-rasvhapped:
• LR – linoolhape;
• GLA – g-linoleenhape;
• ARA – arahhidoonhape.
Kui palju on neid inimesele vaja ja miks?
Oomega–3- ja oomega–6-rasvhapete ideaalne suhe on 1:1, mis tähendab, et organism saab võrdses koguses oomega–3 ja oomega–6 rasvhappeid. Selline suhe oli meie kaugete esivanemate – korilaste – ratsioonis. Kuid viimaste sajandite jooksul on toitumine muutunud ja tänapäeval on see suhe isegi 1:30. See tähendab, et meie igapäevases toidus on oomega-3- ja oomega-6-rasvhapete suhe väga paigast ära. Omega-3-rasvhapete kogus pole piisav.
Seetõttu soovitavad spetsialistid igapäevase toiduga saada vähemalt 1000 milligrammi oomega-3-rasvhappeid. Vastava koguse saame kätte ühest lusikatäiest vedelast kalamaksaõlist või 2–3 kalaaõli kapslist. Kuigi linaseemnetes olev ALA ehk α-linoleenhape kuulub oomega-3-rasvhapete hulka, on selle kasu organismile tunduvalt väiksem võrreldes kalaõlis sisalduvate EPA ja DHA rasvhapetega.
Miks on ühed rahvad tervemad kui teised?
On ammu tähele pandud, et Gröönimaa kohalikud elanikud eskimod ei haigestu peaaegu kunagi südame koronaartõppe. See tähendab seda, et nende veresooni ei ummista veretrombid. Ka oma kodumaal elavad jaapanlased põevad südameinfarkti või rinnaangiini harva. Kuid näiteks pärast kolimist USAsse haigestuvad jaapanlased umbes kümme korda sagedamini võrreldes kodumaal elavate kaasmaalastega. Seda võib seletada Jaapanis domineeriva spetsiifilise meredieediga, milles on rikkalikult kala, molluskeid, vähilisi, merevetikaid ja muid mereande, ning toiduratsiooni muutusega pärast oma riigist lahkumist.
Mereannid on tähtsaim organismile vajalike oomega-3-rasvhapete EPA ja DHA allikas. On kogutud palju tõendeid, et need oomega-3-rasvhapped aitavad hoida normaalset vererõhku, südame tööd, mõjuvad hästi ajule ning vähendavad triglütseriidide sisaldust veres.