Igapäevane lusikatäis olulisi toitaineid

Meie imeline aju vajab oma õigeks arenguks ja talitluseks nii korralikku toitumist kui ka vaimset stimulatsiooni. Seetõttu on nutikas pakkuda oma lapsele korralikku toitu juba raseduse ajal.

1. 25 aastat väljaarenemiseks
   Inimaju ei ole inimese sünnihetkel kaugeltki mitte välja arenenud. Selleks on vaja aastatepikkust ümbritsevast keskkonnast tulenevat stimulatsiooni, et aju täies ulatuses välja areneks. Tegelikult arvatakse, et see areneb välja alles 25. eluaastaks!

2. See põnev teine aasta
   Teisel eluaastal hakkab kiiresti arenema keeleoskus. Enamik lapsi läbib teatud mõttes sõnade võidujooksu perioodi, kui nad mitmekordistavad oma sõnavara vaid mõne kuu jooksul. Sellise arengu eeltingimus on ajus asuva kõnekeskuse normaalne talitlus, kuna hääle moodustumist ja selle tugevuse ning helikõrguse juhtimist kontrollitakse aju ja kuulmise vahelise peene koostoime abil.

3. Mis juhtub teie ajus, kui õpite midagi uut?
   Õppimine on protsess, millega luuakse ajurakkude vahel uusi seoseid. Kui te kogete või loete midagi uut, luuakse teie ajus tuhandete üksteisega seonduvate mälurakkude poolt sellekohane mälu. Kui hiljem kogetut või loetut meenutate, taasaktiveeruvad samad seosed asjakohaste neuronite vahel.
   – „Hea mälu on ajus õige seoseni jõudvate paljude radade tulemus,“ selgitavad Norra kaks juhtivat neuroteadlast Edvard ja May-Britt Moser.
   – Siin peitub ka huvitav seos loovusega. Hea mälu selles mõttes, kuidas meie seda näeme, arendab seostamisvõimet ja see on loovuse tekkimise alus.
   See tähendab, et kui erinevate seosteni viib palju radu, on neid seoseid võimalik uutes kontekstides aktiveerida.

4. Oomega-3 on ajule hea
   Kui tulevased emad manustavad raseduse ajal rasvhapet DHA (dokosaheksaeenhape), aitab see kaasa loote normaalsele aju arengule. Kuigi lapsed ja rasedad naised on just need, kes vajavad kõige enam merelistest allikatest pärinevaid toitaineid, kuuluvad nad rühmadesse, kes tarbivad Norras kõige vähem kala. Norra ema ja lapse kohortuuringu tulemuste põhjal ilmnes, et keskmiselt tarbiti mereande nädalas umbes 250 g, millest vaid 85 g moodustas rasvane kala. See on vähem kui pool soovitatavast kogusest.

5. Hoidke oma mõistus terav
   Arst ja neuroteadlane Andreas Engvig on avastanud, et igapäevasel vaimsel mälutreeningul on ajule mõõdetav füüsiline toime. Ta arvab, et aju muutub treenides nähtavalt suuremaks, nii nagu lihasedki. Kuid selleks, et treeningul oleks soovitav mõju, peab seda tajuma positiivsena.Allikad: Norwegian Health Informatics (Norra terviseinformaatika), regjeringen.no, tidsskriftet.no